esmaspäev, 19. august 2013

Lapsed ja füüsiline puudutus

Füüsiline puudutus on oluline iga lapse jaoks, eriti just emotsionaalse arengu suhtes. Kõigepelt laps kasvab ja areneb ema üsas, ta on harjunud ema lähedalolekuga, temaga füüsilises kontaktis olema. Vajadus puudutuseks on inimese loomuses, see on üks läheduse komponentidest. Lapsed, keda hoitakse süles, kallistatakse ja musitatakse, on emotsionaalselt palju tervemad kui lapsed, kes on pidanud kaua olema füüsilise kontaktita.

Lapsed, kelle armastuse keel on füüsiline puudutus, vajavad kallistusi, süles olemist, patsutust õlale. Mängu käigus lapse õhku viskamine ja kinni püüdmine, keerutamine – see kõik on seotud füüsilise puudutusega. Kui lapsega ei räägita piisavalt füüsilise puudutuse keeles, võib ta hakata vanemaid eemale tõrjuma. Näiteks, kui ema võtab lapse üle pika aja sülle, siis võib ta ema tõrjuda. Samuti võib ta keelduda kallistamisest või siis püüab end kallistamisest ja süles olemisest nii-öelda välja vingerdada.

Füüsilise puudutuse jagamine ja mõju on erinevates vanustes erinev. Väikelapsed – esimeste eluaastate jooksul vajavad lapsed palju puudutamist. Kuid ka lapse kasvades on tal vajadus kallistuste, muside, sõbraliku maadlemise, mänguliste puudutuste järele, kuna need on emotsionaalse arengu seisukohalt tähtsad. Tüdrukud saavad puudutusi rohkem kui poisid. Ühelt poolt võib selle põhjuseks olla vanemate kartus, et poisid muutuvad feminiinseks. Loomulikult pole see tõsi. Fakt on see, et mida enam vanemad hoiavad oma lapse armastuse „paagi“ täidetuna, seda tervem on lapse enesehinnang ja seksuaalne orientatsioon.

Kooliealised lapsed – kui laps läheb kooli, on tal endiselt tugev vajadus füüsilise puudutuse järele. Lapsed satuvad koolis silmitsi uute inimeste ja olukordadega, sel põhjusel on väga oluline hommikune kallistus. On väga suur erinevus, kas laps tunneb end kooli minnes kindlalt või ebakindlalt. Koju tulles võib just kallistus olla see, mis teeb ta rõõmsaks ning laseb tal rahulikult mängida ja koolitöid teha. Kui lapsed kasvavad, eriti poisid, on justkui üha raskem neid kallistada ja neile füüsilist puudutust jagada. Lapse kasvades saab ta suure osa puudutustest läbi mängu – korvpall, jalgpall ning teised kontakti nõudvad mängud. Mõnikord võib tunuda, et poisid tõrjuvad puudutusi. Kui vanemad tunnevad, et just nii see on, siis ei peaks füüsilist puudutust ära jätma. Kuigi võib näida, et nad ei taha seda, vajavad nad tegelikult füüsilist puudutust ikkagi.


Teismelised lapsed võivad olla väga erinevate tuju tõusude ja mõõnadega. Ometi vajavad nemadki füüsilist puudutust. Teismelised vajavad kallistusi ning peavad neid üsna efektiivseks rasketel aegadel, kui nad vajavad tuge. Tihti ei olegi vaja midagi öelda või püüda lohutada, lihtne kallistus annab palju rohkem. Kui teismelised tõrjuvad vanemate kallistusi avalikus kohas, siis tuleb seda mõista ning atagsi tõmbuda. Samas kodus on vanematel võimalik jällegi initsiatiiv enda kätte võtta. Teismelised on justkui täidetud emotsioonide, soovide, unistuste ja mõtetega ning tihti nad tõesti ei taha, et neid puudutatakse. Seda tuleb mõista.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar