Mõned lapsed tunnevad end
armastatuna siis, kui kuulevad sõnu, mis neid tunnustavad. Nendeks sõnadeks ei
pea olema „ma armastan sind“. Pikka aega enne seda, kui lapsed õpivad ära
sõnade tähenduse, suudavad nad siiski vastu võtta erinevaid emotsionaalseid
sõnumeid. Lapsed tunnevad hääletooni ja tuju järgi ära, kes räägivad nendega
armastavalt ja kes mitte.
Tunnustussõnu on erinevaid. Esiteks,
kiitust väljendavad sõnad. Kiitust väljendavad sõnad ei ole need, mis
väljendavad meeldimist ja kiindumust. Lapsi tuleb kiita selle eest, mida nad
teevad. Kiita saame last millegi eest, mille üle lapsel endal on kontroll. Kiitvad
sõnad omavad aga väikest positiivset efekti, kui neid liiga tihti öelda. Seetõttu
tuleb nende lausumisega olla ettevaatlik. Jah, hea on öelda „sa oled hea poiss“,
aga sellest on vähe kasu, kui seda konkreetse põhjuseta lausume. Palju efektiivsem
on neid sõnu lausuda siis, kui laps on millegi positiivsega hakkama saanud ja
mille üle tal endal on ka hea meel ning mille kohta ootab ka tema komplimenti. Lapsed
saavad suurepäraselt aru, kui neid kiidetakse põhjendatult ja kui vaid selleks,
et nende tuju tõsta. Viimasel juhul võivad lapsed lausutud sõnu tõlgendada
ebasiiratena.
Teiseks, julgustavad sõnad. Ma ei
väsi kordamast, et julgustama tähendab julgust sisendama. Julgustavaid sõnu on mõnikord
aga üsna keeruline leida. Siinkohal on oluline meeles pidada, et julgustavate
sõnade leidmisel on tähtsal kohal iseenda psüühiline heaolu. Kui oleme
negatiivsete emotsioonide mõju all, siis ei tule julgustamisest midagi välja. Julgustamise
suurimaks vaenlaseks on viha. Mida rohkem on vanemas viha, seda enam kipub ta
seda lapse peal välja elama. Seetõttu on äärmiselt oluline, et tegeleksime oma
vihaga täiskasvanulikult ega näitaks seda lapsele välja. Siinkohal tuleb mängu
hääletoon, milles lapsega kõneldakse. Olete ehk kuulnud, et lahkelt öeldud
sõnad ajavad viha eemale? Proovige seda mõnikord.
„Ma nägin, et jagasid oma mänguasju.
Jagamine on väga tähtis. Kui me asju jagame, siis on elu palju kergem.“ See on
üks võimalus, kuidas julgustada last olema teiste vastu lahkem ja
vastutulelikum. Hoopis teistsuguse efekti annab, kui ütleme „Sa peaksid
kuulama, mida teised ka räägivad, mitte ainult enda peale mõtlema“. Lapse
kasvatamise eesmärgil on efektiivsem mitte käskida ja sundida, vaid last
julgustada. Näiteks, „Mulle väga meeldis, kuidas sa pärast mängu lõppu
kuulasid, mida su sõber oma emotsioonidest mängu suhtes rääkis. Teiste inimeste
kuulamine on elu tähtis. Suurim kink, mida kellelegi teha saad, on teda
kuulata.“
Võib-olla on järgnev teile mõnevõrra
tuttav. Üks klassijuhataja andis ühes tunnis igale lapsele valge paberi, kuhu
ta palus neil enda nime kirjutada. Seejärel tuli pabereid edasi anda ning
igaüks pidi lehele kirjutama midagi selle õpilase kohta, kelle nimi oli
paberil. Kirjutada võis ainult positiivseid asju. Ja niimoodi käisid kõik
paberid mööda klassiruumi ringi, kuni kõik olid saanud kõigile midagi
positiivset kirjutada. Seejärel sai iga õpilane tagasi enda nimega lehe ning
luges, mida kõike head teised temast arvasid. Ja kui aastad möödusid, olid
enamuse õpilastest need paberilehed alles. Rasketel aegadel aitas just see
tunnustussõnadest pakatav paberileht neist nii mõndagi elus edasi. Võib-olla olete
isegi midagi sellist kogenud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar